Ei. Kui seljataga on 39 aastat, ei näe ma seda enam samamoodi. Minu jaoks on Cupido samas reas jõuluvana ja lihavõttejänkuga.

Armastus tähendab valikuid. Esimest valikut mõjutab mitu asjaolu – keemia, vaated, loogika, huumor, intelligents, kehaehitus, hetkeseis, meie soovid ja vajadused …

Nimekiri on lõputu ja iga asjaolu kaalukus sõltub inimesest endast. Sa kaalud neid asjaolusid ja valid, kas armastada või mitte. Kui valid armastada, võid tunda lüliti-hetki, kui ta sind vaatab, naerma ajab või väikeseid sedeleid avastad, mille ta sinu käekotti poetanud. See tunne, mida ta oskab tekitada hetkedel, kui tunned end täiesti tühjana.

Seda võib võrrelda lennureisiga, sest ka siin on turbulents. Ebakõlad. Vaidlused. Väikesed, häirivad asjad. Tema sokid. Pidev poodlemine. Sa hakkad kahtlema, kas tegid õige valiku.

Kui juba kahtlus on sisse pugenud, peab uuesti valima – lennata koos temaga edasi või hüpata lennukist välja. Seegi valik sõltub tuhandest asjaolust, inimese isikupärast ja tema hetkeseisust.

Kui otsustad hüpata, muudab hirmsa vabalangemise väljavaade sind kas tugevamaks (arendab) või kurvaks (tekitab masendust). Varem või hiljem aga leiad taas tee lennujaama ja ootad uue lennuki väljumist. Ja jälle tekib turbulents. Või pole seekord tagasilööke? Võib-olla muutsid hoopis sihtkoha osas meelt. Olgu, kuidas on, aga valik on siiski lendamise ja hüppamise vahel.

Armastus tähendab pidevat valimist – armastada või mitte armastada. Kõik.

Nii lihtne ongi. Minna edasi või mitte. Armud või lakkad armastamast. Ja seda eriti suhtes. Ei tasu arvata, nagu ei armastaks sa seetõttu oma kaaslast. Ei, see tähendab hoopis valikut. Armastuse tundmisel (hoolimisel) ja armastamisel (valik armastada) on vahe. Inimese vastu võib elu lõpuni tunda armastust ilma teda lõpuni armastamata. Armastuse valimine pole mitte tunne, vaid tegevus.

Seetõttu ongi nii raske. Armastus nõuab tegutsemist ja ma ei mõtle siinkohal lillede ostmist. See tähendab oma tahte kõrvale jätmist. Armastus, nagu keemiale kohane, ei ole mitte püsiv, vaid muutuv. See kõigub vastavalt hetkeseisule ja käesolevatele raskustele.

Vahel on armastamine lihtne. Vahel on armastamine kohutavalt raske. Lõpuks on see siiski alati valik.

Armastus küll muutub, kuid ka süveneb. Mida kauemaks sa lennukisse jääd ja temaga ühisel teekonnal viibid, seda rohkem puhkeb õisi. Investeeringud tasuvad ära. Valik muutub lihtsamaks. Te ei muutu mitte ainult paarina tugevamaks, vaid ka individuaalselt, kui armastus on terve – see tähendab, et mõlemad pingutavad. Kui valid armastuse, saad astuda sellisele rajale, kuhu omapead ei satuks, ja just seetõttu on see väärt valik.

Niisiis, kuidas sa armastuse ära tunned? See on täiesti vale küsimus. Õigupoolest peaks küsima, kas valid seda inimest armastada või mitte. Kohe praegu. Mitte homme. Täna. Vali. Jah või ei. Kui vastad jah, siis armasta kogu hingest. Pane kõik sellesse armastusse (kõik, mis sul praegu on). Kui vastad ei, luba vähemalt üht.

Lase kukkumisel muuta end tugevamaks.
Sille Ruus / Armastusetee