Kuidas olla enesega kaastundlik?
Aktsepteeri ja armasta end kogu oma ilus ja kõigi oma puudustega. Ole oma keha ja hinge vastu hea. Võta oma tunded omaks ning pühenda hoolt ja vaeva oma vajaduste rahuldamiseks. Teisi on võimalik armastada vaid siis, kui armastad iseennast. – dr Kristin Neff
Sel nädalal olen palju mõtisklenud enesekaastunde üle. Mida tähendab kaastunne iseenda vastu? Usun, et oleme iseenda vastu kaastundlikud, kui oleme enda suhtes lahkemad ning peame meeles, et oleme inimesed ja armastust väärt. Seesugune armu andmine iseendale tähendab, et oleme vigu tehes või teiste kriitikat kuuldes enese suhtes kaastundlikud. Ma ei tea, kuidas sinuga lood on, kuid enesekriitika ja muretsemine teiste arvamuse pärast on valmistanud mulle sel maisel teekonnal suurt südamevalu. Kuid olen õppinud, et vastumürk enese ja teiste hinnangutele on enesekaastunne.
Peame olema enda vastu lahked, andestavad ja leppivad ning andma endale hetke hinge tõmmata isegi juhul, kui teised seda meile ei võimalda. Oleme inimesed – teeme sel teekonnal vigu ja möödalaske. Meie vead ja ebatäiuslikkus on aga elu osa ja tõendid meie inimlikkuse kohta. Ekslikkus võib olla kingitus, mis võimaldab meil areneda. Seega, kui oleme öelnud midagi valesti või teinud mõne halva otsuse, siis on vaja nendest vigadest õppida. Seejuures ei tohiks enese suhtes liiga kriitiline olla. Selle asemel peaksime end armastama ja endale armu andma. Peame meeles pidama, et me ei pea olema täiuslikud. Oleme inimesed ning oleme armastust ja andestust väärt, mis tahes vead meil ka poleks või mis vigu oleme teinud.
Julgustan sind juba täna taas enese vastu lahkust näitama läbi mõtete, mida enda kohta mõtled, ja sõnade, mida valjult välja ütled. Enesekaastunde üks osa on aja leidmine iseendale. Ei piisa vaid endast heade mõtete mõtlemisest ja endast hea sõnaga rääkimisest, vaid tuleb ka enda jaoks aega leida ja meeles pidada, et oleme olulised. Kas oled enda jaoks eneseabirutiini koostanud? Eneseabirutiin on teisisõnu igapäevane aeg asjadeks, mida teha armastad. Ma naudin päeviku pidamist, jalutamist, joogat ja lähedastega aja veetmist. Mis sulle eluvaimu sisse ajab?
Terapeudina töötades paljud inimesed arvavad ekslikult, et mul on teekond enesearmastuseni täielikult teada. Tuleb aga nentida, et kaastunne iseenda vastu nõuab vaeva – enesekaastunne on terve elu kestev protsess, mis nõuab pühendumust ja harjutamist. Oma puuduste ülestunnistamine lähedastele ei ole pelgalt eneseabi ja enese vastu lahke olemine, vaid seeläbi tunneme ka suuremat enesearmastust. Leian, et kui muudan end pere ja sõprade ees haavatavaks ning tunnistan neile oma vigu (või vigu, mida ma vaid ise tajun), siis avavad ka nemad end mulle. Pärast vastastikust kaastundeavaldamist katsumuste osas, mida läbi elame, saame tõdeda, et oleme mõlemad inimesed ja kinnitame vajadust olla üksteise vastu lahkemad ja õrnemad.
Enesekaastunde juures on parim osa see, et kui harjutame seda enese peal, on meil tavaliselt lihtsam ka teistele sellist armastust ja tunnustust pakkuda. Kui hakkame end ärksalt armastusega kostitama, seame sellega mõõtepuu, mille järgi oma elus teisi kohelda. Eile käitusin kallimaga tõredalt ning mõistsin, et see tulenes sellest, et ma ei olnud möödunud nädala jooksul eneseabile ja enesekaastundele nii palju tähele pööranud kui tavaliselt. Seetõttu usun, et see, kuidas me ennast kohtleme, on tugevas seoses sellega, kuidas me teisi kohtleme.
Ärgitan sind panema käe enda südamele. Kuula oma südame tuksumist. Meenuta endale, et oled oluline. Olgu see lihtne sümbol sulle kui käegakatsutav meeldetuletus olla enda vastu lahke. Hoolitse oma hinge eest ka edaspidi, pakkudes endale armastust ja armu.
Võid ka järgnevaid sõnu valjult välja öelda:
- Pakun endale kaastunnet täna ja ka edaspidi.
- Olen enda vastu lahke ja annan endale armu.
- Minust piisab.
- Olen armastust väärt.
Sille Ruus /Armastusetee