Ego soovib tõestada iseenda väärtust just sellise käitumisega.

Kui laseme end juhtida aga hingel, hakkame teisiti nägema nii ennast kui ka teisi. Ego soovib võidelda, kuid hing lubab meil pehmemalt väljenduda. Selle asemel, et käituda egoistlikult, võime oma kaaslaseid kuulata ja mõista, olla kaastundlik, andestav, viisakas, teisi austada ja nendega arvestada.

Carl Jung ütles, et esimese poole elust arendab inimene oma ego ning teise poole õpib sellest üle olema. Kahjuks võib egoistlikkus segada ka suhteid.

Kui teeksime teadliku valiku egost lahti öelda, kuidas muudaks see meie suhteid partneri, kolleegide, sõprade ja pereliikmetega?

Psühholoog John Gottman lõi apokalüpsise nelja ratsaniku teooria. Tema terminoloogia põhineb vana testamendi ilmutusraamatul. John Gottman kasutab apostel Johannese maailma lõpu käsitlust selliste suhtlemismustrite metafoorina, mis viitavad suhte peatsele lõpule. Need neli „ratsanikku“ on kritiseerimine, põlgus, kaitsepositsioonile asumine ja tõrjumine.  

Esimene muster – kritiseerimine

Kritiseerimine tähendab partneri iseloomu, harjumuste ja isikupära verbaalset ründamist. Minu meelest tuleb mõista, et partneri kritiseerimine on egoistlik tegevus.

Toome näite egoistlikust käitumisest: mees kontrollib perekonna pangaarvet ja avastab, et naine on ületanud nädala eelarvet 400 euro võrra. Ta on maruvihane ja hakkab naist kohe kritiseerima: „Sa ei suuda kunagi eelarvest kinni pidada. See on alati nii ja sina võid ju mõelda, et oled Kim Kardashian, aga mina ei talu seda enam!“

Selline kritiseerimine viib vestluse tõenäoliselt kiire lõpuni, sest naist rünnati sõnadega „mitte kunagi“ ja „alati“.

Missugune oleks hoolivam vastus, mida ei juhi ego?

Inimene, kes juhindub hingest, hingaks sellises olukorras sügavalt ja mõtleks, kuidas läheneda partnerile hoolivamalt.

Proovida võiks hoopis sellist lähenemist: „Ma vaatasin täna pangaarvet ja meie eelarve on 400 euroga lõhki. Mind paneb muretsema, et niimoodi ei õnnestu pensionieaks midagi kõrvale panna. Kas me ei võiks põhjalikumalt läbi mõelda, millele oma raha kulutame?“

Niimoodi kasutab mees minapõhist lähenemist ja väljendab oma vajadusi positiivses kõneviisis. Ta esitab küsimuse ja annab võimaluse algatada dialoog. 

Teine muster – põlgus

Põlglik käitumine võib suhtele lõpu teha. Kui inimene suhtub kaaslasesse põlglikult, võib ta kergesti lõpetada nii romantilise kui ka platoonilise suhte.

Põlgliku käitumisega materdame oma partnerit ja näeme temas halvimat. Põlgus on egoistlik, sest seeläbi peame partnerit patustajaks ja iseend pühakuks. Me loome erisuse enda ja teiste vahele ning sildistame teised lapselikuks, perfektsionistlikuks, nartsissistlikuks, laisaks, vihaseks, isekaks, kasutuks, hajameelseks ja veel muud moodi negatiivselt.

Selle asemel, et näha armastatud isikut terviklikuna, oma tugevate külgede ja arenemisvõimalustega, näeme neid ainult negatiivses valguses. Põlgliku käitumise vastu aitab partneri tunnustamine ja kiitmine. Kui lähtume oma käitumises hingest, ütleme partnerile, sõpradele ja pereliikmetele, mis meile nende juures meeldib, ning täname neid, kui nad meid aitavad või meeles peavad.

Tunnustus annab jõudu nii kallile inimesele, kui ka meie suhtele. 

Kolmas muster – kaitsepositsioonile asumine

Suhet saab lõpetada ka kaitsepositsioonile asudes. Inimene kipub kriitikale vastama end kaitstes, kuid see on egoistlik käitumine ega lahenda midagi.

Esimene näide:

Ema ütleb teismelisele pojale: „Me jääme jälle hiljaks.“ Poiss vastab: „See pole minu süü, et me hilineme. See on sinu süü, sest sa ei äratanud mind õigel ajal.“

Kaitsepositsioonile asumine tähendab vastutuse ja süü omistamist kellelegi teisele. Me oleme sellest üle, kui aktsepteerime oma vastutust igas olukorras, olgugi kui sellel on konfliktis ainult väike osa.

Selle asemel, et hakata poega omakorda süüdistama, võiks ema hoolivalt öelda: „Mul on kahju. Ma oleksin pidanud sind varem äratama. Võib-olla aitaks hommikuti aega säästa, kui käime hoopis õhtuti duši all ja paneme äratuskella helisema kümme minutit varem?“

Me saame kaitsepositsioonist üle, kui aktsepteerime oma osa probleemi tekitamises. 

Neljas muster – tõrjumine

Ka tõrjumine on problemaatiline käitumine, mis võib suhte päevapealt lõpetada. Niimoodi käituv inimene tõmbub vaidlussituatsioonis tagasi ega suhtle enam ülemuse, partneri või armastatuga. Ta tunneb tavaliselt emotsionaalset kurnatust ja reageerib tülile enese väljalülitamise või omaette hoidmisega. 

Tõrjumise vastu aitab see, kui suhte üks pool annab märku, et tal on vaja korraks vaidlusest eemalduda, kuid lubab hiljem ühiselt lahendust otsida.

Lülituge egoistlikult käitumiselt ümber hoolivama lähenemise peale. Lülituge ümber hoolivamale suhtlusstiilile. 

Kritiseerimine, põlgus, kaitsepositsioon ja tõrjumine on kõik egoistlikud suhtlusstiilid. 

Richard Rohr tuletab meile meelde, et võime käituda ego järgi, kuid võime ka kuulata oma südant, mis on alati tark, hooliv, tähelepanelik ja loomulik.

Isiklik kogemus

Ma olen kõiki neid eelpool mainitud suhtlustiile harrastanud oma partneriga. Kõige esimene selles nimekirjas, millega ma end koduselt tundsin oli tõrjumine. Ma lülitasin end välja, see oli nagu enesekaitse. Ja sellega kaasnes muidugi kritiseerimine. Küll oli hea kritiseerida oma kaaslast otse sõbrannadele või siis otse eetris partnerile. Eesmärgiga ikka selleks, et teist alandada ja seeläbi ennast paremini tunda. Ja siit koorubki välja põlglik suhtumine oma kaaslasesse.  

Kõigi selliste egoistlike käitumisstiilidega võime end emotsionaalselt vigastada. Me võime teha emotsionaalselt haiget nii teistele kui ka endale, kui lubame egol enda käitumist juhtida. Tuleb vaadata läbi südame, hinnanguid andmata ja südamega. Selge on see, et selliseid stiile harrastades me lõhume ennast. Isegi kui arvame, et oleme selle vestuse pühakud, tegelikult valitseb hinges tühjus. Siin pole võitjaid, on vaid osalejad.

Mõtle hetkeks, kes on sinu elus selline inimene, kellega oled käitunud egoistlikult. Kuidas saaksid end muuta ning läheneda talle hoolivamalt, tähelepanelikumalt ja empaatilisemalt?

Kui juhindume egost, tunneme tõenäoliselt ärevust, kurvameelsust ja viha. Kui elame hingestatult, kogeme rohkem elurõõmu, vabadust ja õnne.